Mul on viimasel ajal unehäired. Osaliselt on selles süüdi hääled - kusagil kiiguks keegi nagu kiiktooliga või põrgataks korvpalli. Tavaliselt toimub see hetkel, kui leban horisontaalselt ja ootan und. Ühel hetkel need hääled vaibuvad, aga minul on selleks ajaks uni juba totaalselt läinud.
Tavaliselt võtan taolistel hetkedel kätte raamatu. Viimastel öödel on selleks Hanseni elulugu. A.Hansen T. on vaieldamatult üks mu lemmikuid ja nii tore on aduda, et meil on nii mõndagi ühist. Näiteks see, et majandame mõlemad ots-otsaga kokku - Tammsaarel oli surres kontol neli krooni, minul enne palgapäeva kaks eurot. Rohkem ei jõudnud ma und lugemisega peletada. Eks täna öösel jälle.