Tegin kunagi ammu endale FBkonto, et saaks maakera kuklapoolel asuvate tuttavatega suhelda. Alguses suhtlesingi. Nüüd on suhtlused ära vajunud.
Üksvahe demonstreerisin kõigile, millega tegelen. Nüüd ei tee ka enam seda. Tobe on. Üldse kirjutan FBsse väga harva ja jälgin väga, mida kirjutan. Elu on õpetanud, mida vähem endast rääkida, seda parem. Küll aga heidan aeg-ajalt pilgu peale, mida teised postitavad. Eks see üks nuhkimisvõimalus on. Teisedki nuhivad. Ka minu tagant. Ka inimesed, kellega ma igapäevaselt ei suhtle, aga tean, et olen nende vestlusteema. Tean, et potentsiaalsed ülemused liituvad alluvate kontodega, et seal siis spioneerida. See pole isegi informatsiooni kogumine. See on sulaselge nuhkimine.
Mu meelest on siiski päris huvitav avastada, et ülemus veedab päeva jooksul arvestatava aja sotisaalmeedias ja laigib inimeste postitusi. Mida ma selle avastusega ainult peale hakkama peaksin, ei tea.
Üks asi on siiski FBs tore. "Sul on täna mälestused millele tagasi vaadata" (kirjapilt muutmata).
Näiteks värskendati mu mälu, et täna on kaisukaru kooli või tööle kaasavõtmise päev ja olen mangunud jumalalt küülikut. Täiesti seosetu jutt.
Aga muidu vaatan, et eestlastel läheb hästi. Reisivad palju, ehitavad maju, käivad igal õhtul teatris, kontserdil või muuseumis. Kõige selle kõrval jääb mulje, et kõigil on megasuured palgad ja keegi õieti tööd ei teegi. Jah, FB võib ka masendust tekitada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar