Täna tõmbas midagi teisele poole linna.
Käisime Kommuunikaaslasega lõpuks Mikkeli muuseumis Alfred Rõude kogu vaatamas. Väga meeldis. Ei suudagi pikemalt kogetust kirjutada – sõnad on rasked tulema. Eks tema kogust on teoseid KUMU püsiekspositsioonil ka, aga me lihtsalt ei tea seda. Siiski näib enamus Rõude kogust kuskil tagatoas peidus olevat ja nendest taiestest ei tea tavalised inimesed midagi. Kahjuks.
KUMU poes oli täna ülisõbralik müüja. Tassis letile kõik reprod, mille kohta vaid moka otsast kommentaari olime poetanud. Wiiraltit ja Toomas Vinti. Aga Rõudest tal raamatut müüa ei olnud. Kahjuks.
Mimmu oli proovis ja selle lõppemiseni veel aega, otsustasin Kommuunikaaslase metallist mesilasi vaatama viia. Monument oli alles, mesilased ka, kuigi oli jälgi, et neid on tahetud kaasa võtta. Kurb. Inimestele pole ikka miski püha. Kuigi olen memoriaali juures mõned korrad käinud, avastasin alles täna, et "kuuliaukudest" võib näha fotosid. Kes neil on, pole enamuse puhul aimugi, sest nimed puuduvad. Tegijatepoolne viga. Saanuks ka teisiti.
Impotendi unistus oli ka alles. "Jääretk" või mis ta muidu on. Ja, jah. Teame, teame. Eestlased tahtsid selle juurest silda Helsingisse ehitada, aga metrjal sai otsa...
Sadas lumekruupe. Sooja 4-5 kraadi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar