Tänase päeva pühendasin täielikult oma lapsele. Hommikul võtsin talt küll killukese lapsepõlve ära, sundides (pardon: juhendades) teda tegema natuke suurema lapse asju. Jah, homme paneb ta selga valge kleidi, sest aeg on sealmaal. Minu arvates.
Peale peaproovi läksime loomaaeda. Lapse meeleheitlikul nõudmisel. Kohutavad massid inimesi koos suurte parkimisprobleemidega. Kas loomaaial poleks kasumlikum teha rohkem kui kord aastas euroseid päevi? Kuigi, ega ma vist rohkem kui kord aastas seal käia ei sooviks. Kitsed, mida seal nii palju eksponeeritakse, ei paku eriti huvi.
Pärast loomaaeda käis laps veel isaga ameerika mägedes. Ikka lapse tungival palvel. Ja sealt suundusime Rimmi. Mingi tundmuse ajel kupatasin lapse poes jalgratta peale ja ütlesin, et sõitku. Ja ta sõitiski. Ilma, et oleks rattaga sõitmist õppinud. Ta pole kaks aastat ratta peale saanud, sest tal ei ole jalgratast. Ma ütlen kogu aeg, et iga asi omal ajal või veidi hiljem.
Ja nüüd jäätist sööma. Mida kaal küll pärast kõike seda teeb, ei taha mõeldagi. Üks küsimus vaevab mind ikkagi - kuidas Norras õgides kilod ei lisandunud, aga Tallinnas tulevad need ka siis, kui midagi ei söö.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar