Punased autod tuleks ära keelata!

Ma sõidan mõnikord autoga. Istun täpsemalt roolis. Juba viis aastat ka Tallinnas, kuigi lubade omanik olen juba 18 aastat. Mäletan väga hästi, kuidas ei julgenud oma Lõuna-Eestis paiknevat autot Tallinnasse tuua, aga kord Tartus sõites adusin, et pealinnas ei saa liiklus hullem olla ja nii ma oma masina koju tõingi. Käed värisesid, kui maja ees seisma jäin. Praegu ajab naerma, kuidas ma isegi sõidutunde plaanisin võtta. Vahepeal tundus, et Tallinnas on päris tore sõita ja väljaspool seda on autojuhtide sõidumaneerid minu jaoks väljakannatamatud. Viimasel ajal tundub aga, et ka siin on hullud lahti lastud. Vaatluste tulemuste põhjal on kõige segasemad taksojuhid. Nendest ei tea kunagi, mida nad teevad või mis neil plaanis on. Järgnevad punaste autode juhid. Mark ei ole selle värviga autode puhul oluline, aga kui peaksin välja tooma ka margi, siis on selleks Toyota. Näiteks täna pidin ma ruttu-ruttu tööle saama. Nii mõnelgi teelõigul venisid mõlemad read. Ridu venitasid punased autod, nagu pärast selgus. Punased autod on venivuse sümbolid. Minu jaoks. Aastate jooksul kontrollitud värk. Kui ma aasta tagasi endale uut autot ostma hakkasin, siis oli tutvusringkonnas teemaks ka auto värv. Üks kolleega soovitas ikka punase auto osta - olevat naiselik. Mina muidugi andsin oma tähelepanekutest kohe valju häälega teada ja kolleeg solvus. Hiljem sain teada, et tema abikaasa sõidab punase autoga. Mina ei osta kunagi endale punast autot. Ja kui minu teha oleks, siis ma punaseid autosid liiklusesse ei lubaks. See veel puuduks, et mu oma abikaasa hakkaks mulle ütlema, et kuule, sa ei oska ikka üldse sõita. Ime ka, sest auto on punane.