Pole siia ammu midagi kirjutanud. Tegelikult ei ole ma kuhugi kadunud. Lihtsalt lisaks muudele tervisehädadele on viimasel ajal minu kaaslasteks ka veel meeletu nohu. Ja ma köhin nagu vana hobune. Ehk siis - olen püüdnud end igati ravida, aga kahjuks pole see eriti õnnestunud. Tänu tõbisusele pole kuskil käinud ja midagi teinud. Raviprotseduuridest vaevalt keegi huvitatud on. Seda enam, et need pole üldse mitte tõhusad olnud. Nagu näha ja kuulda. Täna öösel kell neli ajasin vist küll pool maja oma köhaga üles, aga mis parata.
Häält mul ka ei ole. Karjuda ma ei saa ja seega pean kaheksast aastast need päevad maha arvutama ehk kui inimene röögiks 8 aastat, 7 kuud ja 6 päeva järjest, toodaks ta küllalt helienergiat, et soojaks ajada tass kohvi.

Vahepeal on minu elamisse tekkinud üks uus lill. Kusjuures ma jõudsin enne selle soetumist möelda, et selles korteris ei kasva ükski taim. Miks, polegi aru saanud. Lihtsalt nad surevad lõpuks ära. Imestama ajab küll, sest omal ajal, veel vanematega koos elades, nägi minu tuba nagu džungel välja. Praegu on draakonipuust ainult roots järele jäänud, Ficus näeb nii enam-vähem välja. Kolmas ehk siis uus taim on iileks. Auch hollywood genannt. Viimasele vist siiski meeldib meie juures, sest ta kasvab nii mis mühiseb. Huvitav, kas Eesti kliimas seda puud või põõsast õue saab istutada?