Tilk-tilk-tilk...
Ärkasin hommikul tuttava heli peale. Vee tilkumise või pahina või millegi vahepealse peale. Esialgu arvasin, et vannitoas jälle avarii, aga tilgad tulid otse laest. Seega uputasid täna ülemised naabrid. Õnneks näitas eelmine kord torujüri mulle, kust terve maja vesi kinni käib. Suutsin suurema jama ära hoida. Seda enam, et üleval keegi ust ei avanud, kuigi sealne memmeke oli kodus. Ja aeg oli ka selline, et just-just olid kõik tööle läinud. Igatahes tore küll ei olnud.
Vaikselt hakkavad kõik need jamad ära tüütama ja tekib küsimus, kas ma olin eelmises elus nii halb inimene või olen selles elus nii halb, et mind kogu aeg õnnetustega õnnistatakse. Või on keegi tõesti nii kõvad sõnad peale lugenud, et mõjub?