Käisin ükspäev poes (ime-ime) ja nägin seal vastlakukleid. See viis mõtted kohe Kölnile ja karnevalile. Ja sellele, et tuhkapäev tuleb ja paast algab.
Nüüd on need mõtted muutunud juba igatsuseks. Ma igatsen Kölni, igatsen Rheinlandi järele. Ja kõigele lisaks olen hakanud jälle Tartu järele igatsema. See nukrus ajab mind hulluks. Ja ma ei tea, millal ma jälle Tartusse saan ja millal ma ükskord jälle Saksamaale saan.