Kell on juba palju ja seetõttu ei kirjuta pikalt. Kuigi ainest võiks ju kirjutamiseks olla. Sellest, kuidas pool aastat juba läbi on ja kuidas ma juba sügise lõhna tundsin. Või siis Naabrite eeskujul oma veidrustest. Aga ma lihtsalt ei jaksa, sest uni ründab.
Käisin vahepeal Tallinnas. Pealinnas on küll internetiühendus täitsa olemas, aga kardan, et mõned inimesed ei mõistaks sellist kirjutamist. Vaataksid, et mis kiiks mul see jälle on. Kiikse jagub, aga nendest mõnel teisel korral.
Tantsu- ja laulupeol ei käinud. Polnud plaaniski, sest tõepoolest - nendest üritustest tuleb esinejana osa võtta. Siis on see ÕIGE tunne.
Hoopis loomaaias käisin. Kui seda asja loomaaiaks võib üldse nimetada. Viimati käisin seal 1995. aastal õelastega. Nüüd siis enda omaga. Viimane ei saanud vist eriti millestki aru, kuigi talle näisid loomad väga meeldivat. Eriti kitsed lasteloomaaias, sest neid sai päris oma käega katsuda. Fotokat mul loomulikult kaasas ei olnud.
Aga jah, elamused ei olnud päris need, mida lootsin saada. Millegipärast arvasin, et olukord on aastatega tunduvalt paremaks läinud, aga pole. Ja ma ei mäleta, et toona oleks nõgeseid nii võimsalt puuride ees eksponeeritud. Ühesõnaga pettumus missugune. Wilhelmaga ei maksa isegi võrrelda.
Olengi liiga pikalt lobisema jäänud. Head ööd!