Täna oli tõeliselt ilus ilm. Ja kuigi mu meeleolu ei olnud just kõige parem, sest vaimselt oli väga väsitav päev, siis nautisin ilma täiel rinnal ja veetsin enamuse päevast õues lapsega jalutades. Päike on Dorisele muide jälje ka jätnud - ilus, tõmmu laps mul.
Muidu läheb endiselt nigelalt. Õpingutes küll veidi ülesmäge - 16 lehekülge teaduslikku teksti juba olemas. Aga muudes asjades kolinal allamäge. Segadust ja lahtisi otsi on liiga palju. Ei tea, kas teistel ka kogu aeg kõik halvasti läheb?
Kommuunikaaslane käis lapsega bussiga sõitmas. Bussijuht pidurdas järsult, vankri metallkonstruktsioon rebenes. Hea, et lapsega midagi ei juhtunud. Uus alus koos ratastega maksab palju tuhendeid. Seniks kasutame uut käru, mille soetamist finantseeris lapse vanaema. Käru võttis tirts kohe omaks - sellest avaneb võrratu vaade ju! Liinibussis valib ta tavaliselt ühe ohvri välja ja kui see peaks juhuslikult Dorisest välja tegema, siis läheb eputamine ja nägude tegemine lahti. Naerutab bussirahvast ja mind ka. Armas väike inimene.