Oh, mina püüan siin oma akadeemilise laiskusega hakkama saada. Tuju üldse ei ole. Ma olen tüüpiline inimene ehk loomult laisk. Mingi jama kokkukirjutamiseks on jäänud kõigest kaks nädalat. Õnneks ma olen endaga kokku leppinud, et tähtis on ainult positiivne tulemus. Maksimaalsest ma enam ei unista. Lihtsalt tingimusi ei ole. Raha eest lõputööd osta ka ei raatsi. Ah, vahet pole.
Täna kirjutavad abituriendid kirjandit. Laulva revolutsiooni lapsed. Hea, et mul see kirjutatud on. Kahjuks läks just nii, nagu haridusminister oma kõnes ütles, et osad ei mäleta enam, millest nad kirjandi kirjutasid. Mäletavad ainult punkte, mille kirjandi eest said. Mina mäletan teemat, sisu peaaegu enam mitte ja seda, kuidas isa ütles, et kas ma paremat teemat ei osanud valida. Ja seda mäletan ka, kuidas ma maakonna haridusosakonda (või kuhu iganes) helistasin ja tulemuse teada sain. Suurepärase tulemuse.
Aga nüüd tööle!