Vahepeal on juhtunud nii mõndagi, kuid peamiselt on aeg kulunud ühe väikese juubilari peale. Doris "nullist" on saanud "12 kuuske". Kui muidu aru ei saa, kuidas aeg lippab, siis laste peale vaadates saab sellest liigagi hästi aru. Alles ma läksin haiglasse ja mult küsiti, millal minu arvates laps sünnib (mul oli kogu aeg tunne, et 15. veebruaril; ja nagu selgus, otsustasin ma sellel kuupäeval, millal tablette söön; tegelikult oleks Doris pidanud sündima 9. märtsi paiku). Igatahes sai nädalavahetusel kõvasti pidutsetud. Tõsisemalt isegi kui enda ja kommuunikaaslase sünnipäevadel. Üleslaulmise, küünlaga tordi ja külalistega. Täpselt nii, nagu peab. Ja õnneks enne suurt paastu. Ma eile, tuhkapäeval, vaatasin Selveris, et ega eestlastest keegi vist eriti ei paastu. Eks seda üldiselt üheks ristiks ja vaevaks peetakse. Ise kavatsen küll 40 päeva tagasihoidlikumalt toituda. See tähendab, ma püüan 40 päeva rohkem vaimutoituda. Kui lastakse.