Tunnen ennast vanana ja kõik kondid valutavad. Kaugel ei ole enam need ajad, mil mind tuleb saata reumaatiliste vanainimeste hooldeasutusse.

Eluõhtuks lähen vikerkaaremetsa
pühale mäele, kirka kose äärde
mu kallim mõistab - kõik õpitu
on tühine, ma kõnnin oma teed.