Käisin eile-täna end Tallinnas tuulutamas. Ja Tabasalus käisin ka. Esimest korda elus. Külas. Läksin sinna marsaga 234 ja Kooli peatuses sai minu mõistus otsa. Küsisin juhi käest, et kus asub X tänav. Tema podises mulle vene keeles, et ei saa aru. Küsisin siis ühe reisija käest, kus X tänav asub. "Oi, mina küll ei tea. Ma olen terve elu siin elanud, aga sellisest tänavast pole midagi kuulnud." Kasutasin siis oma naiselikku intuitsiooni ja leidsin õige koha üles. Rääkisin sellest muidugi tuttavale ka, mille peale mitte eriti eakas tabasalulane rääkis loo, kuidas mingid jõmmid olid temalt hiljuti küsinud, kus asub Y tänav. Ega ta ka päris täpselt teadnud, kus see asub, aga juhatas vist enam-vähem õigesti. Jõmmid soovitasid tal kohmetu seletamise peale õhtuti rohkem jalutada. Kui ma nüüd enda kõikvõimalike juhatamiste peale mõtlen, siis... Nojah, on läinud täppi ja huupi ka. Aga mind isiklikult on sügavasse metsa saadetud, kuigi jõuda oli vaja kesklinna. See juhtus küll ühes Euroopa muus kohas.
Tagasisõit Tartusse oli kohutav. Pidin terve tee kuulama minibeibede heietusi ja noorpaari tülitsemist. Lisaks paljudele muudele asjadele siin elus, ei saa me üldjuhul valida endale ka bussikaaslasi. CD-pleieri aku sai ka õnnetuseks tühjaks.
Take Off on parem kui The Snow Queen. Minu meelest.