Mul on üks meessoost kolleeg, kes mõned päevad tagasi sünnipäeva tähistas. Ta küpsetas isiklikult selle tähistamiseks koogi. Kuna kook ei õnnestunud päris nii nagu tema soovis, siis ootas täna laual uus kook. Ka sellel oli väidetavalt midagi nihu läinud, kuigi mina ei saanud küll aru. Väga hea oli.
Minu maiustamisega liitus üks teine kolleeg, kes jälgib väga, mida ta suhu pistab. Liha ei tarbi ta juba 20 aastat (mina ei saa oma ühe aastaga tema vastugi) ning pidevalt on mitmed tema uued tera-, kaun- ja lehtviljade avastused meie jututeemadeks. Enamus produkte, mida ta tarbib, on ökod. Viimasel ajal tundub mulle, et kolleeg esindab teist toitumisäärmust ehk ortoreksiat. Eriti tekkis mul see tunne täna, kui ta rääkis ühest koogiretseptist, milles pole grammigi jahu. Sest jahu on ebatervislik. Magustama sobib seda kooki vaid naturaalne suhkur (mille kilohind on umbes 40 ja rohkem eurot).
Mis seal salata, et kolleeg on väga vitaalne ja sooviksin endale ka sellist iseloomu ning tahtejõudu. Vähemalt alustuseks. Pärast kujuneks see juba harjumuseks ja elustiiliks. Aga olen rahul sellegagi, et ei söö liha. Laps ütles põdralihakonservi minu nina all viibutades, et tal on hobustest küll väga kahju, aga see liha hakkas talle väga maitsema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar