Nädala algas ja lõppes teatriskäiguga. Esmaspäeval vaatasin Kuressaare Linnateatri O.T.M.A - t. Siin seal kiidetud tükk. Ootused olid kõrged ja pärast pettumust Irdi näol kartsin teatrisse minna. Mine tea, et äkki pean jälle pettuma. Õnneks ei pidanud. Lõpuks tekitas kogu see lugu minus ängi ja kurbust. Viha, et inimesed võivad sellised olla. Aga olid. Ja kogu see brutaalsus raputas mind. Ilma hea näitlejatööta mul selliseid elamusi tõenöoliselt ei oleks. Rask oli hea ja Laurimaa ka.
Üks asi jäi mulle aga segaseks - miks pidi sõdurit mänginud Peeter Tammearu olema laval villastes sokkides. Unustas kirsad maha?
Tänane päev päädis NUKU esietendust vaadates. Ikka Lennusadamas ja ikka "2000 ljööd vee all". Oli väga värskendav. NUKU oma headuses. Iga teater võiks olla õnnelik, kui saaks Lennusadamas midagi korraldada.
Ning tore oli üle pika aja näha ning paar sõna vahetada inimesega, kes on elu mõjutamisel suurt rolli mänginud.
Täna hommikul oli maa kaetud imepuhta lumega...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar