Head teed minna!

Ja peagi ongi 2012 läinud. Ei olnudki kõige hullem aasta, kui sellele tagasi vaadata. Ametialaselt tõestasin end, sain uue auto ja reisisin veidi. Vanust tuli juurde ja asjad näivad kohe hoopis teistmoodi. Hetkel olen hõimlase juures 2012. aasta ärasaatmispeol ja avastan inimestes jälle uusi omadusi. Neid, mida varem pole tähele pannud. Seltskonnas viibib üks keskealine tädi, kes oskab iga teles näidatud isiku kohta rääkida mõne loo või siis tunneb ta kedagi, kes hetkel pildis olevat tegelast tunneb. Kõige kohta on tal oma arvamus. Millegipärast on minul kõik arvamused ristivastupidised. Võibolla kiusu pärast, sest kaua sa ikka suudad seda mula kuulata, aga kohati on tunne, et nii loll on ka loll olla. See on tüütav ja pole võimalik enam isegi oma mõtteid kuulata, sest tädi kogu aeg räägib. Mõistsin alles täna, miks selle tädi äiapapa kõnnib kogu aeg juhtmevabade kõrvaklappidega ringi - ta ei soovi oma minia plära kuulata. Igav mul seega eriti ei ole. Ja levi siin ka eriti ei ole. Tele2 (mille klient ma ei ole) pole siin midagi peale hakata. EMT näitab ühte pulka ja aegajalt kaob seegi. Vein ei hakka siin ka üldse pähe. Müstiline paik. Aga las ta siis olla. Las ta siis minna.