Mina sain täna hakkama sajandi julgustükiga. Enda omaga siis. Käisin hambaarsti juures. 10 aastat pole ühtegi probleemi olnud, aga nüüd tuli üks auk kinni lappida.
Värisesin hirmust nagu haavaleht - minevikust ikka väga jubedad hambaarstikogemused. Alates sellega, kuidas koolihambaarst täielikku käsitööd tegi - väntas ise puuri ja segas hõbedat kokku. Hea, et need plommid vähemalt seisavad, kuigi eriti kaunid need välja ei näe. Noh ja viimasel korral löödi tuimestav süst ikka päris lõualuusse. Lõualuu valutab siiani. Oleksin ma toona sattunud hambaarst Logina juurde, ei kardaks ma enam hambatohtreid külastada. Sellel proual on lihtsalt suurepärased käed! Ja oskus võita inimeste hirm hambaarsti ees.