Selleks korraks sai rongiga sõidud sõidetud. Tartust Tallinnasse, Tallinnast Keilasse ja tagasi ka. Kui ma nüüd päris aus olen, siis ma ei olnud varem Tartust Tallinnasse rongiga sõitnud.
Reisimise eesmärk oli iga-aastane hõimlaste kogunemine hõimupealiku sünnipäevale.
Laupäevane teekond oli vahva. Kella seitsmest hommikul ei olnud veel tapvalt palav ja rong oli pea-aegu tühi. Lapsel lõi päevakava küll veidi segi, sest kõik uus on ju huvitav - vaja suu ammuli asjade kulgemist jälgida.
Hõimlaste näol on tegemist valdavalt naistekarjaga. Noorim generatsioon koosneb 8 tüdrukust ja kahest poisist. Nii et mul oli üsna hea põli - lapse ninnu-nännutajaid jagus. Ja ega lapselgi midagi enda väntsutamise vastu midagi olnud. Suu oli kogu aeg kõrvuni.
Kord aastas kokku tulla on kena komme. Kuulad huviga teiste juhtumisi, sööd kõhu kõike paremat täis ja tunned ennast ikka väga kehvasti, sest kõikidel teistel läheb nii hästi. Või siiski mitte nii hästi. Nii näiteks ronis üks väike hõimlane oma vanatädiga õunapuu otsa ja kukkus sealt alla. Nüüd on tüdrukul käsi kipsis ja suhted vanatädiga sassis. Või äkki ei ole ka. Plika on oma kipsi üle uhke.
Noh ja eks igas seltskonnas ole tüütusi ka. Üks onu on kogu selle aja jooksul, mil mina teda tunnen, rääkinud ainult luulevormis. Seda tüütust leevendab tema puhul ainult see, et ta on kalamees. Söötis mulle forelli sisse. Nüüd on olukord selline, et suu jookseb vett. Mine või ise forellile.
Iga asi saab kord otsa ja nii me naasesime eile õhtul. Tagasitee ei olnud enam üldsegi lõbus. Rong oli puupüsti täis, tuul tõmbas, lapsest hakkas kahju ja inimesed käisid täiega närvidele. Eriti minu lähedal istuvad kaks ülirasvast neidu, kaks sama pingi penskarimutti ja mingid jalgratastega noorukid - tüüpilised nolgid, kes arvavad, et nad palju ilma näinud ja hästi targad. Kui mul nuga oleks olnud, oleksin amokki jooksnud.
Lõuna-Eestis on tunduvalt palavam. Sääskede suhtes vist erilist vahet ei ole, kus asud. Ründasid need mind nii seal kui siin. Öösel, pimedas toas. Midagi uut minu jaoks. Ühe hõimlase jaoks oli aga see üllatus, et sääsed nii kõrgele (2. korrus!) üldse tulevad. Nii lolli juttu pole ma ammu enam kuulnud. No ju siis on sääsed trenni teinud - kiiremini, kõrgemale, kaugemale.
Minu kass, kelle nimi on araabia keeles "Äravalitu", tunneb ennast ka üsna kehvasti. Mida ta veel kasukaga oleks teinud?