Enne suurt suve kahekordistati võimlemist ja saadeti ka ujuma. Ujulas pakuti lausa kahte ujumisaega nädalas. Eks näis, kuidas tibi koormusele vastu peab. Seevastu minul kipub aeg-ajalt pilt taskusse minema. Kasu sellest kõigest on siiski olnud, sest füsioterapeut ütles, et laps hoiab pead väga ilusasti. Käsi toob ka ilusasti keskjoonele kokku. Nii ma siis tundsin eile hoolimata suurest vihmast ja olematutest kõnniteedest rõõmu. Ise imestan kogu aeg, kuidas Tartu küll lastesõbraliku linna tiitli sai. Kuigi ma olen tähele pannud, et inimesed on veidi sõbralikumaks muutunud. See on juba ammu teada, et Eesti erinevates paikades elavad erinevad inimesed. Nii olemuselt kui välimuselt. Olen seda täheldanud ka Tartus. Erinevates linnaliinide bussides käituvad inimesed erinevalt. Nii olen ma märganud, et FI, Veeriku ja Karlova kandis on inimesed sõbralikumad. Tavaliselt aidatakse titevanker peale-maha isegi palumata. Täiesti hullud on aga Annelinna pensionärid. Tänu Eedeni Konsumi 10% allahindlustele nädalavahetustel vist. Ei kao nende inimeste mälust iialgi mälestus nõukaajast, sabadest ja puudusest. Kuidas muidu seletada nende kartust, et äkki neile midagi ei jagu?
Ja autojuhid peatuvad ja lasevad üle tee isegi seal, kus nad ei pea seda tegema. Südantsoojendav.