Täna tegin Hansapangas kohe päris kurja häält. Täpsemalt – ühe telleri ees asuval toolikesel valitses tühjus, mille minu kommuunikaaslane kavatses oma tagumikuga täita. Seepeale manitses teller kommuunikaaslast kannatlikkusele, sest ta teenindavat parasjagu teist inimest. Keda küll näha polnud ja kes ilmus mitmekümne sekundi pärast. (Muide, suurpanga selles kontoris polnud isegi järjekorraautomaati. Nii et kommuunikaaslasel oli õigustatud lootus kohe telleri vastu istuma minna.)
Kodus telleri kohta taustauuringut tehes selgus, et kommuunikaaslase pangaasju oli korraldanud Kaia Tammekänd, Eesti parim teenindaja aastast 2005. Kuidas ma küll sellise teenindamisgeeniuse vastu nii nipsakas sain olla!
PS! Mullu Eesti parim teenindajaks kandideerinute finaalviisikust ei töötanud Hansapangas vaid tänane teller Kaia. Hmm...