Tunnen ennast juba täieliku asotsiaalina. Süüa ei ole. Poodi ei viitsi minna. Kommuunikaaslane sööb tatart, mina rohelist kaerahelbeputru, sest Säästusarja kaerahelbed lihtsalt keevad roheliseks pudruks.
Vahelduseks on täitsa mõnus peaaegu mitte midagi teha. Ainult et ma tunnen puudust pikkadest jalutuskäikudest, aga eks needki tulevad varsti tagasi. Kui ilmad ilusamaks lähevad ja laps suuremaks kasvab. Ja mõnikord tahaks peale poodide ka kuhugi mujale minna, aga ei julge kodust eriti kauaks ära käia.