Eile käisin panin tibile nime ära.
Need Tartu Perekonnaseisuameti ametnikud on ikka ühed naljakad inimesed. Hoolimata sellest, et olin sünnitunnistusi väljastavale tädile andnud abielutunnistuse, suutis ta ikka minult küsida, kas ma olen üksikema.
Või kui aastaid tagasi kommuunikaaslasega oma kooselu ilma igasuguse suurema tseremooniata ametlikuks muuta tahtsime, siis käratas abielutunnistusi väljastav tädi, et mis abielu sellest tuleb, kui kuskil peldiku taga sõrmused sõrme pannakse. Kasutasin siin tädi enda sõnu. Sellise suhtumisega tädid ei tohiks küll perekonnaseisuametis töötada. Milline positivism! Lausa nakkav!