Kommuunikaaslasel oli täna sünnipäev. Me millegipärast vanemaks saamist ei tähista. Torti ikka sööme ja lilled on ka. Täna tõi üks ootamatu külaline teise tordi ka. Ma võin nüüd lõpmatuseni torti süüa. Isu on mul teadupärast hea.
Ja kas keegi inimene võiks mulle selgeks teha, miks Maksimarketi turvaväravad kord ei karju ja siis karjuvad, kuigi kaup on kotis täpselt sama ja midagi näpanud ei ole. Minuga juhtus täna nii. Karjuvaks esemeks osutus ülikooli raamatukogust laenatud raamat. Kui soovitasin turvaülemal oma süsteemid korda teha, ütles too kategooriliselt, et ei tee. Vot selline lugu siis täna