Keegi on öelnud, et inimeste elus sarnanevad nende teod toiduga ning mõtted ja tunded maitseainetega. Häda sellele, kes puistab soola murelitele või valab äädikat kookidele... Ehk siis minu nädalavahetust iseloomustavaks sõnaks võiks olla jällegi "söömine". Eriti hästi lähevad peale mandariinid ja piparkoogid. Kuna ma olen ühe väga hea piparkoogitaignaretsepti kuhugi kindlasse kohta nii ära pannud, et ise ka seda enam ei leia, siis söön Gille piparkooke. Need ajavad asja seniks ära, kuni ise jälle tainast teha saan. Poe omad on nagu nad on. Legendide kohaselt sisaldavad mõned neist isegi paberit.
Eile eirasin pühapäeva pühitsemist ja koristasin. Kuigi mul ei olnud selleks erilist tuju ja viitsimist, muutus aktsioon peaaegu suurpuhastuseks. Ei möödunud kõik aga viperusteta. Tegijal juhtub nii mõndagi ehk mul ei ole enam moppi.

Nõrga naisterahvana suutsin ma mopivarre pooleks murda. Huvitaval kombel ei ole mul ka põrandaharja, sest see purunes, kui käis aktsioon "Päästke tolmuimeja tolmukott alumise naabri aknalaualt". Tänapäeva koristustehnika on väga lühiealine.
Minu õnnetus ei olnud muidugi nii suur kui nendel kahel autol, mis minu akna all kokku põrkasid.