Jõudsin äsja tagasi oma igapühapäevaselt jalutuskäigult linna. Jalutuskäik on see küll tavaliselt nii kaua, kuni bussi ei tule.
Viimasel ajal olen bussides sageli kohanud veterannäitlejat Lembit Eelmäed. On sellel mehel alles lektüür! Kord türgikeelne ajaleht, kord luuletused mulgi murden, kord Pärnu Postimees, mida ta ükskord luges 90-kraadise nurga all. Hea rahulik olemine. Pensionärlik.
Kuna minul tihtilugu ei ole kehtivat sõidupiletit, siis mina küll midagi lugeda ei saaks. Kontrolle tuleb passida.
Mõnikord ikka komposteerin mõne pileti ka või otsin juba mulgustatud piletit põrandalt , kuhu prahitekitamislembesed reisijad neid sageli jätavad. Hajameelsusest rebin pileti väikesteks tükkideks ning põrnitsen mornilt kurrulist jalalauda.