Ma ei mõtle midagi. Aju puhkab nagu kerratõmbunud mutt niiskes mullapõues. Must lagi oli meie köögil...

My status: Away.

Palun linnu osta homme.
Vastab tema,
et mu kuub jälle katkine ja must,
et teen õues ulakust.
Ja jään leevikesest ilma
selle kõige pärast just.
Tänane päev oli sama ajuvaba nagu see leevikesemultifilm omal ajal. Bussijuht kuulas Romantic sax'i. Päris Candy Dulfer see ei olnud, saksofon kõlas pigem süntesaatorlikuna. Sellest ajendatuna tekkis mul tuju kuulata Nelson Rangelli. Kuulasingi. Päevapiltniku juures käisin. Millegipärast kujuneb fotograafi juures käimisest alati väga suur ettevõtmine. Keset päeva tabas mind unitõbi ja magama ma läksingi. Küll on ikka hea, kui saad peaaegu kogu aeg magada, kui uni tuleb. Budistidki ju ütlevad, et süüa tuleb siis, kui kõht tühi ja magada siis, kui uni on. Peale ärkamist, 16.32, otsustasin suurest hirmust poodi minna. Ei teagi, mille või kelle ees hirmu tundsin. Ma lihtsalt PIDIN poodi minema. Ülejäänud õhtu jooksul sõin, sõin ja veelkord sõin. Kuulasin teiste inimeste tarka juttu (loodan, et endale ka midagi külge jäi). Tuleb ju suhelda ka kaaskodanikega! Nüüd olen sunnitud kuulama lõõtspillimuusikat. Kuidas saab midagi nii ajuvaba üldse maailmas eksisteerida?! Ikka see ALO-TV. Olgu 7 tundi ja 36 minutit mulle kosutavad. Aidaku saada üle aju vabadusest.

Vaatakuihearaamat!
Eesti Vabariigi esimesel perioodil oli kasutusel nn "Kuldraamat", kuhu 1940. aastaks oli sisse kantud üle 3000 lapse nime. Millised lapsed pääsesid "Kuldraamatu" lehekülgedele? Vastus: Lapsed, kelle vanemad olid andnud tõotuse, et ei paku kunagi neile joovastavaid jooke, ega lase seda teha ka teistel. Allikas: Tänane Postimees, lk. 26

Nonii. Nüüd siis tänane (või koguni nädala) pommuudis "noorpoliitikutelt". Mina ei oska selle peale küll muud kosta kui politica pura. Kes järgmisena? S.O.S.

Bicycle bicycle bicycle
I want to ride my bicycle
bicycle bicycle
I want to ride my bicycle
I want to ride my bike
I want to ride my bicycle
I want to ride my Bicycle

Mul on tekkinud üks uus harjumus. Nimelt söön ma rosina-pähkli-müslipakist kõigepealt ära kõik pähklid, siis kõik rosinad, siis päevalilleseemned ehk sihvkad ja siis maisihelbed ka. Järele jäävad kaerahelbed ja linakülvis, millest võiks põhimõtteliselt putru keeta. Huvitav, kust ma sellise kombe küll olen soetanud?

(Läbi nina Ivo Linna häälega): Mõeldes tõusva päeva peale süda sunnib lisama: Mina annan oma hääle ikka sulle fo-neeee-ti-ka... Loovutasin 11 korda oma häält TTÜ Küberneetika Instituudi Foneetika ja kõnetehnoloogia laborile. Nüüd olen halli T-särgi, millel kiri: TOETAN EESTI KEELETEHNOLOOGIAT, omanik. Loomulikult ei teinud ma seda mingi pluusi pärast, vaid ikka sellepärast, et meie arvutiteadus areneks. Olen oma panuse üle uhke (kuigi loetav tekst tundus mõnikord küll kummaline). Aga tänud pluusi eest!

Tuhkapäev.
Tuhkapoiss ja tuhkatüdruk.
Tuhkapäeva hommikul ei peetud soovitavaks naiste külaskäike.
Ka juuste kammimine võis halba tuua.
Tuhkapäeval sobis odrajahust kakkude ja leibade küpsetamine. Neil oli piirkonniti erinev nimetus: tuhapäts, tuhapull, tuhakakk. Kõlbas ka pannkooke küpsetada, mis sel puhul tuhakoogi nime kandis. Soovitav roog oli ka odrajahust tuhapuder.
Juukseid ei kamminud.
Tuhaseepi ei keetnud.
Tuhkapoissi ei teinud.
Tuhaputru ja tuhakooki ka ei teinud.
Tuhamuna praadisin. Ikka tuhaleiva viil seest tühjaks ja tuhamuna sisse. Ja tuhasoola ja tuhapipart ka peale.
Ja tuhaküpsiseid sõin tuhakohvi kõrvale.
Tädi Tuhka-Jaja.

Uskumatult palju punapäid. Huvitav, kas sellepärast, et Eesti astub Euroopa Liitu ja kõik tahavad välja näha nagu iirlased? Minu ülemuse venna abikaasa oli ka punase karvasuse omandanud. Mõni oli pealaest jalatallani punane. Peaaegu. Mulje täispunasusest rikkusid vaid mustad sukad. Punastest kingadest naiste jalas on oma teooria.

Vanad ja kobedad said jalad alla. Edasi 7 tundi 36 minutit und. Just nii palju peab dr. Jänes normaalseks uneajaks. Üritan vähemalt. Unes normaalne olla.

Täna on Rosenmontag. (Maski)pidu enne suurt paastu. Lihaga hüvasti jätmine (it. carnevale < carnelevale). Minul kriitiline olukord - külmkapp lihakraami liiga täis. Eks ma lükkan paastu kehvematele aegadele edasi. Kommi sööksin aga hetkel hea meelega. Oh oleksin ma Kölnis. Kölle Alaaf!

Sõidan nädalavahetuseks Eesti klatšipealinna. Huvitaval kombel ei tunne mina peaaegu ühtegi sealset elanikku, küll aga teavad mind seal peaaegu kõik ning oskavad minu kohta ka huvitavaid lugusid pajatada. Enda arvates olen täiesti tavaline inimene ja elan täiesti tavalist elu. Küllap nemad seal Klatšipealinnas elavad veelgi mittemidagiütlevamat elu, kui minu saabumine tekitab erakordset furoori. Praeguses elupaigas ei paista ma välja (kuigi olen siin kuulnud öeldavat: "Kes siis Ahviarmastust ei tea!"), Klatšipealinnas paistaksin. Klatšipealinnas olen ma postament ja mul on oma raskusest raske. Muutun iseenda eluviisiks.

Leidsin põrandalt umbmäärase kujuga traadijupi. Küsisin: "Mis see on?" Vastuseks öeldi mulle: " See on kirjaklamber. Kuidas sa aru ei saa siis?!" Ju mul siis puuduvad igasugused üleloomulikud võimed, kuigi unes näen asju ette küll. Siis süüdistati mind veel selles, et ma kana ei anna ning soovitati hoida katoliiklikku joont.

Minevikunalja nabani. Kristina Šmiguni kõne aasta spordiraamatu esitlusel: See aasta kui me viibisime Ameerikas, siis oli tšehhoslovakkia suusatajaid, oli veel mujaltki, ja järsku ma tundsin, et Eesti on nii rikas riik, ma olin nii uhke, ma sain öelda mis ajast meil on ajalugu, et meil on sinimustvalge lipp ma ei tea kust ajast, et meil on oma laul ja siis öeldi mulle et oleme õnnelik rahvas. Ja teisigi kõnevääratusi .

Terve tuba haiseb CAO SAO VANGi järele. Kasutasin seda välispidiselt. Hoiab ehk tõsisema haigestumise ära. Minu keskkonnasõbralikkusega peaksid naturaalsed eeterlikud õlid samuti sobima. Villased sokid jalga ja Viva Viet Cong!

Ostalgia tuli peale ja nüüd see kummitab mu peas:

Bummi-Lied

Kam ein kleiner Teddybär
Aus dem Spielzeuglande her.
Und sein Fell ist wuschelweich
Alle Kinder rufen gleich:

“Bummi, Bummi,
Bummi, Bummi
brum, brumm, brumm,
Bummi, Bummi,
Bummi, Bummi brumm.”

Alle Kinder nah und fern
Haben unser Bärchen gern,
Bummi ladet alle ein:
“Ihr sollt meine Freunde sein!”
“Bummi, Bummi, ...”

Silme ette tulevad noored FDJ-lerid, kes "Sonnenallees" teed ületavad. Omal ajal olin klassijuhataja peale väga solvunud, kui ta oma lemmikutele plastmassist oktoobrilapsemärgi kinkis. Sellist Uljanovit kanda oli auasi. Mina pidin mingi plönniga leppima. Võibolla seetõttu ei lugenud ma pioneeriksvõtmisel pioneerivannet, kuigi pioneeriks mind tembeldati. Ja siidist kaltsu ma ka ei tunnistanud. Kandsin õe DDRi-kirjasõbra saadetud kaelarätti. Sain selle eest veel märkuse ka - ma uhkeldavat koolis. Võta nüüd kinni, kas ma ikka olin tõeline pioneer. Olid need alles ajad!

Vaidlesin oma tuttavaga blogeerimise-plagieerimise teemadel ja mulle pisteti nina alla Õunapuu, Ervin: "Minu järgmise romaani lõpus ilmub omalaadne kasutatud kirjanduse nimekiri - isikunimede register, tänu kellele see raamat on olemas. /.../ Toon vaid ühe näite. Minu valmiva romaani leheküljel 6 on lause: "Ma olin rabatud." Suur oli minu jahmatus, kui lugesin jõuluõhtul ajaviiteks Dostojevski "Sortse" ja avastasin sama lause esimese köite 162. leheküljelt! Tööpõld on lai. Nüüdsest peale kontrollin ma iga lauset, isegi iga lausekatket ja mõtet, mida kirja panen, kõigist raamatutest üle, ja kui leian, annan kohe ka viite." Tummaks võttis.

See on vist juba teada, et olen suur Richard Bona austaja. Eelmisel aastal käisin Jazzkaarel tema kontserdil ja ostsin ka tollal veel värskeima CD (Reverence, 2001). Nüüd otsustasin soetada endale ka tema teised plaadid: Scenes From My Life, 1999 ja Munia: The Tale, 2003. Kuna Tartu muusikapoodides pole midagi saada, siis tuleb kasutada tellimisteenust. Tallinna Kaubamajal oli olemas 2003. aasta plaat. Kasutasin tellimisteenust ja sain CD kätte. Väga kena ja vastutulelik teenindus oli. Ning üsna soodne hind ka. Täna Helitroobist oleksin saanud ka järgmiseks esmaspäevaks 1999. aasta plaadi. Taheti ettemaksu saada. "Hea oleks, kui terve plaadi raha kohe saaks. Aga võib ka 25 eeku anda." Muudele plaatidele kehtiv SUUR ALLAHINDLUS sellele plaadile ei kehtiks. Huvitav, huvitav, miks alati TEISTELE plaatidele allahindlus kehtib, aga nendele plaatidele, mida mina osta tahan, ei kehti? Müüja jahus midagi veel väljaostmata plaadihordidest. Võin kätt südamele pannes kinnitada, et MINA ei ole Helitroobist kunagi ühtegi plaati väljaostmata jätnud (sest ma ei ole seal kunagi ühtegi ostu sooritanud). Olin sellisest "raha ette" nõudmisest täitsa hämmastunud. Teadsin juba varemgi, Eestis ei ole ühtegi korralikku muusikapoodi. Kadri-Liis Rebane! Tulen sulle appi, äratame koos!

Armas isa! Oma saatuse eest ei pääse. Mis tulema peab, see tuleb. Nagunii oleme selles maailmas ainult külalised. Elu läheb edasi ka kusagil mujal. Puhka rahus.